Meie kodu kõrval Rockefeller Centeris oli täna õhtul jõulupuu avamispidu. Rockefeller Centeri majade vahel on maapinnast madalam väljak, kus suvel on välikohvik, talvel liuväli. Ja muidugi autahvel isand Rockefellerile, kes on New Yorgile kinkinud Metropolitani muuseumi ja ostnud ÜRO-le jõeäärse maa. Richard turnib selle mälestustahvli otsas. Väljaku ümber on riikide lipud, purskkaevud ja kaunistused. Lippe tõstetakse aeg-ajalt ümber. Esmapilgul ei midagi erilist. Turistide hordid pildistavad. Jõulude auks pandi särama valgetest juhtmetest inglid. NBC otseülekandes staarid täna laulsid ja baleriinid tantsisid, fännid kiljusid, politsei karjus pedestrantide peale, kes vales suunas julgesid minna, õhtut juhtis Allie McBeali filmist kelmikas blond sekretär, kes vahepeal on plastilist kirurgiat harrastanud. Mööda 5. avenüüd koju ma ei läbi saanud, jalakäijad suunati taradega tänavaid pidi eemale. Vihma ladistas. Musika kõlas mu aknast sisse. Praegu veel lumehelbekesed helisevad. Pottides lilled õitsevad õues, detsembris.