Linn on hakanud vaikselt õitsema, vaatamata kevadisele külmalainele. Central pargi veel raagus puude alused on täis siniliiliaid ja trompetnartsisse, kollased forsüütiad leegitsevad kaljude peal ja Pondi kallastel. Tahaks toetada kivi najale päevitama, aga lõikav tuul sunnib liikuma. Japanlane tunneb huvi, mida poolemeetrise objektiiviga külmetav fotograaf pildistab, too ühmab mingi linnu suunas. Jaapanlane noogutab. Uisutajad teevad Wollmani liuväljal selle talve viimaseid tiire. Meie jookseme sülle Brasiilia kolleegile, kes istub pargipingil bondeeritud tütarlapsega ja vaikib. Kodutu ringutab end pingil üles - püüan pilti teha, aga ta on nii seljaga. Ostame viimase kümneka eest hakkliha ja jänesepiima ja teeme kodus karjasepirukat. Järgmise nädala lõpuks on +24C kraadi sooja.
Eesti Majas etendatud näitemäng "Vahepeatus" oli veel igavam kui äsja Eesti parimaks etenduseks valitud Nüganeni lavastatud "Meie, kangelased". Näitlejad ikka püüdsid, aga sisu ei olnud. Eesti algupärandi pärast vaatasin lõpuni. Richard oli vahepeal üleval Mareti sünnipäeval magama jäänud.
35
36
37
38
