New Yorgis algasid eile Eesti Kultuuripäevad. Mäletan vanast ajast kultuuripäevi kultuurisündmusena, kus olen vaadanud Linnateatrit ja kuulanud suurepäraseid muusikuid. Ma ei ole ju ka vahepeal 10 aastat New Yorgi Eesti Kultuuripäevadel käinud, kuid eile oli Imbi Paju „Soome lahe õdede“ filmi näitamisel 6 inimest. Film Eesti naiskodukaitsjatest ja Soome lottadest oleks pidanud mul kui naiskodukaitsjal juba vaadatud olema, nüüd siis maksin 10 dollarit. Richard istus terve seansi peaaegu vaikselt, küsis vaid aeg-ajalt, mis keeles räägitakse. Õhtul luges Elo-Mall Toomet luuletusi muusika ja Marge Nelgi fotode taustal... tore jamsession, aga Eesti Kultuuripäevadel oleksin tahtnud kaalukamat. Ju siis New Yorki ei taheta enam Eesti kultuuri jagama tulla. Või ei ole korraldajatel raha maksta. Poetess teatas oma veebilehel, et tal on raha vaid lennujaamani sõita. Kohal ta oli. Ei tea. Homme teater Uku Uusbergi „Vahepeatus".
35
36
37
38