Ma ei osta enam kunagi Ikeast ühtki mööblitükki. See on final. Vanad tükid lagunevad ja uued tükid ei lähe kokku ja kõveraks kuivand männipuu praguneb juba enne kokkupanemist. Kui sa oled valinud endale kiirkõnnil ostusaalis asja välja, mis niikuinii on täiesti inspiratsioonitu, siis tunni aja pärast iseteenindavasse lattu jõudes on osa sellest lihtsalt otsa saanud. Kuna hinnad on nii odavad, siis teenindavat personali ei ole. Midagi muud sa tagasi enam valima ei lähe ja tunde on raistatud. Ostad kassa tagant toidupoest 3 kaneelisaia ja ongi Ikeas-käik. Ikea, muide, on suurim rootsi toidu eksprtöör. Mitte mööbli. Kaks tundi, mille su sõber lõpuks 50 voodidetaili kokkukruvimisele raiskab on kallim kui see 100 dollarit, mille oleks teises poes pidanud mittekruvitava voodi eest juurde maksma. Aga sõber kruvib kahe õlle ja ühe 150-dollarilise parkimistrahvi eest. Sest lihtsalt kuskile parkida ei ole. Esimesed viis Ikea mööblitükki pididki aia taha minema, kirjutas Lisette, kui ma eelmise riiuli üle kurtsin. Kaks asja olen ostnud, viiendani ei kavatse jõuda.
35
36
37
38
