Kati saatis mulle kaks kõige vahvamat kirja. Aitäh! Kati kirjutab juba keskkoolist saati igapäevased asjad olulisteks. Ma ei tea, kuidas kuu aega nii kiiresti läheb, aga saatsime vanemad täna lennuki peale. Koduteel loojus 47. tänava päike Hudsoni jõkke ja värvis majade klaasseinad tuliseks. Richard pakkis koju jõudes 1. augustiks Eestisse sõitmiseks 5 kilekotti asju. Pidev lärm võimendub kiirabides ja tuletõrjesireenides. Põmaki-põmaki kihutavad bussid mööda Madisoni metallplaate. Igal õhtul kell 10, just praegu, tõmbab sibiauto mu magamistoa akna all hirmsa müra saatel restoraniköökidest midagi välja. „It’s New York,“ ütles majahaldaja, kui ema liftis mainis, et tänavaprügi sääsed söövad lapsi. Nüüd on meil nädal aega 6-dollarilised putukavõrgud akna ees ja ei ühtki sääske. New Yorgi sääsed, muide, ei pinise. Lendavad nagu stealthid. Eile oli Central pargis soomlaste jaanipäevapidu. Loomulikult sadas!
35
36
37
38
.JPG)