Mul on nüüd mustad metallist aknaraamid aastast 1928 väikeste kititud klaasruutudega. Aasta pärast oli Must Reede ja Ameerikast levis Suur Depressioon kogu maailma. Lahtiste akende taga on tänavalatern, mille valguses saan oma koleda pruuni diivani peal raamatut lugeda. Üllataval kombel see diivan uude korterisse isegi väga natuke sobib. Teisel katsel teda veel maha ei kantud. Tudor City on õhtuhämaruses kui oaas ja ma ei saa mitmendat korda päevas aru, kuidas ma suutsin terve aasta koleda 5. avenüü lärmis elada. Leidsin täna õhtul oma inglise stiilis kvartali mäe otsast juuksuri, postimaja, restorani ja jalgrattapoe, kõik nagu vanasti. Restoran on ümmarguste õuelaudade, valgete linade ja küünaldega. Seinapealsel menüül hindu ei ole. Minu all elab Richard, kes läheb hommikul kell 5 tööle. Minu peal elab hiina naine lapsega. Minu kõrval elab tüdruk, kellesse kolijapoisid kõik armusid. Õhtul kohtasin tüdruku abikaasa Jeremyt. Kaheksandal elab vene aktsendiga pensionär Jenna, kes 90ndal aastal ostis oksjonilt siia majja neli korterit 29 000 dollari eest.... Ma ostaks ka, ainult et täna on hinnad paar miljonit korteri kohta. New Yorgi valgekraede puhkus algab reedel. Kõik mu kolleegid lahkuvad linnast reedest pühapäevani. Augusti New York uneleb palavuses.
35
36
37
38
