"Welcome back to the primetime at US Open. It’s past midnight in New York City." Sel nädalal on tennis nii New York. Meie istume laupäevasel Kaia Kanepi ja Jelena Jankovici mängul peaväljaku ülemisel tribüünil, mis televiisoris paistab nii kõrgel, et nähagi pole. Trübüünil lubatakse juua sponsor Heinekeni. Kanakoibadest rääkimata. Richard saab punase särgiga kingitustejagaja-poisilt US Openi nokaka. Üle väljaku kõlab paar korda eestikeelne Kaia-hüüe. Richard on Anne-Ly kõrval nõus kolm mängu järjest vaatama. Rasvased salvrätikud lendavad tennisekatlas ja staarid kaebavad, et kaotuse põhjustab tuul. Minust on saanud ootamatult spordikanali vaataja. Homsete veerandfinaalide esitlusel näitab ESPN paari favoriidi pilti, meie matši puhul siis Zvonarevat. Nüüd tuli meelde, mida kommentaator esmaspäeval ütles: „Kaia Kanepi is too shy. Of course she is shy. She is Estonian. Noone is Estonian.“
35
36
37
38
