ÜKS PÄEV MAAL 10.10.10 Riidepoe järjekorras on kõik naised. Tagapool on vene njanja, kes kavatseb tüdruku oma voodis magama õpetada. Lühike indiaani naine lehvitab ruudulise särgiga ja küsib midagi „Is...“ Miguel leti taga mõistab lennult. Linn on täis aktsente. Hiinakast telefoniga toitu tellides tuleb toidu menüü number öelda, sest küsimustest aru ei saa. Kui saan valge riisi asemel kollase, mõistan, et olin küsimusele „frai rai o wai rai“ (fried rice or white rice) vastanud lihtsalt „yes“. Lasteaia valvelaua aafriklased nõuavad nõudlikul alluva autoriteesel toonil midagi, millest aru ei saa. Kerjus Olympia kohviku kõrval palub segaselt midagi. Teadagi mida. Viimasel ajal ütlen keelegeeniustele lihtsalt, et ma ei ole ameeriklane, räägitagu aeglaselt. Siis nad naeratavad õndsalt – nemad on ameeriklased!
35
36
37
38
