Ooperis on naaritsanahk, pärliteread ja 80-aastased prouad, punane roos juustes. Õlapaeltes daamid sõidutatakse maaaluse sissepääsu juurde, kus ei puhu lõõskav talvetuul. Minul ei tule inglise keeles sõna garderoob meelde – proovin koolis õpitud „where is the cloakroom?“ ja saan vastuseks ameerikaliku „coat check is on the lowest level“. Huvitav, et ma ikka teen vahet, milliseid sõnu õppisin koolis, milliseid ülikoolis, milliseid tööl ja milliseid elus. Iseõpitud sõnad on keskkonnale omased, ilma nendeta ei saa näiteks loetavaid tõlkeid teha. Pool publikut istub saalis mantlitega. Carmeni Toreador on kõige kiftim aaria, mida kuulnud olen, meie kolmas rõdu patsutab jalgadega rütmi kaasa.
