Kõige kinnisem diktatuurikants Liibüa ei paistnud küll kohana, kus araabiarevolutsioon võimalik saaks olla. Ometi on tänaseks Liibüa kriisi algusest möödas kuu. Selle ajaga on riigi idaosas Benghazis kuulutatud välja revolutsiooniline vahevalitsus, isevalitseja Qadhafi on palganud palgasõdureid, ütelnud „kui ma teid ei valitse, siis ma teid tapan“ ja tapnud omaenda inimesi, keelanud humanitaarabi sisenemise Liibüa lääneossa. Toimunud on süstemaatiline rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste rikkumine. Rünnakute kartuses tõmbas Punane Rist üleeile välja mässuliste tugipunktist Banghazist. Humanitaarkoordinaatoril lubati läbirääkimisteks lääneossa siseneda - Az-Zawiyah linna tänavad olid tühjad ja poed olid suletud. Eilse seisuga oli Liibüast lahkunud umbes 302 500 inimest. Minu esimesel ÜRO-sügisel rebis Qadhafi Peaassamblee kõnepuldis lõhki ÜRO harta.
35
36
37
38
