Mis siis, et 1. aprilli hommikul lund sajab. Lunastan vene kingsepa käest kingad välja ja jätan saapad otse jalast parandusse. Kui „sposibo“ öelda, pidi odavamalt saama. Mul on nii vene kui inglise keeles kümnekas. Meil ei ole üldse plaanis õhtul kontserdile minna ja Richard ütleb niikuinii iga asja peale „ei“ – nii jalutamegi pärast tööd Eesti majja lihtsalt sööma. Vaatamata kehvale helile, puuduvale akustikale ja kesisele publikule rokib Blacky New Yorgi Eesti maja keldris mõnusalt. Esimesena on all saalis punases mantlis legendaarne tädi, keas peatselt tooli hülgab ja lava ette läheb. Mulle meeldib, kuidas naine, kolme lapse ema, rokib. Tuleb meelde, kuidas vanasti Kadrioru jäähallis Röövel Ööbiku kontserdil käisime ja Mätas oma kitarri põlema pani.
35
36
37
38
