1. septembri õhtul puhub juba jahe jõetuul, kuigi päeval on veel rannailm. Konditsioneeri olen kasutanud sel aastal vaid paar korda, aga kõige palavama aja olin ka linnast ära. Austraalia kolleegil ei olegi konditsioneeri. New York on täis konditsioneerimüra, bussipidurimüra, kiirabisireenimüra, prügiautokastimüra, telekareklaamimüra, kõrvalistuva mustanahalise kõrvakõlarite räpimüra, valgusmüra, nutumüra. Kuna laps gradueerus lasteaiast kooli, on mul nüüd uus tänavakohviputka 44. nurga peal. Teist hommikut järjest on minu ees sama pooleldi föönitatud juuste ja madala häälega ameeriklanna, kes joob jääkohvi, mille topsisättimine võtab liiga kaua aega. Saan viimastest kopikatest kotipõhjast täpselt dollari kokku, kohvipoiss tuletab meelde, et kui raha ei ole, annaksin mõne sendi, peaasi et ma kohvist ilma ei jääks.
35
36
37
38
