Chelseas on öösel jääkülm, aga me oleme korraks mingi rahu leidnud. Pühapäevahommikul sajab väljas külma vihma, kirsiõied langevad tuulega tänavale nagu sajaks lund. Väljas on hämar. Toas sööb seitse last brunchiks pannkooke ja neli ema joob mimoosasid. Lähenemas on Titanicu hukkumise tähtpäev.
Minu Vanderbildti spordiklubi kappide peale on pandud sildid, et nüüdsest tuleb asjad ööseks koju viia. Keegi on sinise pastakaga parandanud sildil rohked grammatikavead. Üks Vanderbildti maja võludest ongi selles, et sa lähed sinna eksprompt – seega kõik ignoreerivad silte.
