„Nice umbrella,“ hüüab afronaine mulle foori taga, kui seisan paduvihmas lapse sini-kollase Sponge-Bobi vihmavarju all, mis ulatub vaid poole õlani. Bussi akna taga on pime nagu öösel. Vihmavarjudest tilkuvad ojad voolavad bussi põrandal, keegi räägib kõvasti vene keeles. Mulle meeldib, et kui New Yorgis sajab, siis sajab nii, et on läbi seinte kuulda. Turu piimamüüja pakub, et võib mulle teksti saata, kui ta kolmapäeviti ei tule, otsustab kella viie paiku hommikul. Et ei peaks taarat ilmaasjata kaasa tassima. Tühja piimapudeli eest saab 1.50, täispudel maksab 4. Ta kirjutab mu telefoninumbri ilusa käekirjaga lehekülje lõppu teiste püsiklientide alla. Only in New York...
35
36
37
38
