Jacob salad bar with live jazz @ Lenox & 130
Harlemi
kuulsaima Abessiinia Baptisti kiriku kogukonnas on 6000 inimest ja iga
pühapäeva hommikul tahab teenistusele sisse saada tuhatkond turisti. Teenistused
on kell 9 ja 11, kirikusse saamise järjekord lookleb ümber bloki, turistid
peavad sissepääsemiseks kohal olema vähemalt tund aega varem. Afroameeriklastest kohalikel on seljas pidulikud
riided, naistel peas parimad kübarad, meestel ülikonnad, lastel lakk-kingad. Kui sul on ette näidata New Yorgi
isikutunnstus, siis räägi uksemeestega ja võib õnnestuda, et saad koguduse
liikmete uksest sisse. Meil õnnestus. Lumivalgetes puuvillastes kleitides
kirikuteenijad juhatavad su vaikselt kohale ja ütlevad, et enne lõppu lahkuda
ei tohi (sest paljud jäid ukse taha). Valjuhäälne
pastor Calvin Butts ei jää maha kuulsast Al Sharptonist – ta tunneb kaasa Emily
ema surma puhul Tennessees, tervitab saalis Marylandi osariigikontrolöri ja
Kreekast immigreerunud perekonda, viskab nalja, et Kreekast peabki praegu
emigreeruma, õnnitleb kooripoiss Henryt Georgia ülikooli ajalooteaduskonna
juhataja koha puhul ja räägib eilsest talkshowst ja tänastest poliitilistest sündmustest. See
kirik on elus. Gospelkoor laulab innustunult ja koguduse liikmed hõikavad käed
püsti halleluuja. Jutluse lõpuks värbab pastor saalist neli uut liiget.
Harlemlaste punupatsidest soengud ja väärikas kõnnak on väärt reisi 138. tänavale.