New Yorgis on soe, kohati lämmatav. Kõnnin pimeduses akna taga laiutavatel tellingutel ja püüan aru saada, kas kolleegi auto maja ees diplomaadi kohal on alles. Tellingute laudtalad kriuksuvad hirmsasti ja kindlasti on kuskil maja seina küljes turvakaamera, mis mu seadeuserikkumise salvestab. Nurgapealsest pitsakohast levib saialõhna ja all tänaval sõimleb purjus paarike kirglikult. Naabrite korterid on pimedad või paksude kardinate ja konditsioneeride taha peidetud. Tänavalatern mu akna taga vilgub nagu Pariisis.