Väljas on südasuvi, kohvimüüja on mu igahommikune ilmajaam, kes teab, et tänasest on jälle palav ¬ seda on tunda ka läbi majaseinte. Kollased murelid on magusamad kui punased murelid, 3$ pool kilo. Sa jalutad tööle ja ootad kuni jõuad konditsioneeritud koridori, mis hetkega tundub liiga külm. Ööd on pimedad ja aknad on kinni, sest liiga palav õhk tuleb õuest tuppa. Ma mõtlen oma New Yorgi sõprade peale ja mul on ootamatult kahju siit lahkuda. Sellepärast ma ei saagi kirjutada.
Ameerika iseseisvuspüha tähistame juulile omaselt ookeanis ja vene restoranis kalamarja süües. See tundub väga kohane ja pohuistlik.
