Lennujaama parkla nurga juures lõhnab pimeduses mingi põõsas üle lompide ja heitgaaside. Ma ei ole seda põõsast kunagi näinud, sest kõik lennud tunduvad käivat öösiti. Keegi mees hõikab puude alt “hello”, kedagi ei ole näha ja ma kiirendan sammu. Kolleeg Senegalist rääkis, et kahe terminaali vahel parklas on imehea tibbs, ehk praetud liha, aga mina ei usu, et etiooplased kuskil liha oskaks teha, alati on kõva. Ma ei julge poes lihalettegi vaadata. Pühapäeva õhtul on Laphto parkla kirikulistest pungil, preester laulab eriti kõvasti ja autot ei ole kuskile panna. Isehakanud turvamehed reguleerivad parklat ja valvavad autot paari birri eest. Õpin tunni ajaga pediküüris amhaarikeelseid numbreid, nulli neil ei ole ja 6-7-8 ei jää kuidagi meelde. And-hulet-sost-arat-amst-sdst-söböt-sömnt-zeteini-asser. Foto: Richard Kaup
