Toas on õhtul nii külm, et Uhhuduuri jalgratturid aitavad mul mõlemasse kaminasse tule teha. Kohe näha, et Kaitseliitlased - oskavad lõket laduda, ka eukalüptipuudest. Tõstan üleeile pestud riided tule ette kuivama, vihmaga kuivab pesu kuus päeva. Addise eliitrestoranis Belvederes leotatakse Priidule köögis lahti kohaliku õllepudeli silt, sest ta on lubanud täiendada ühe Eesti vanahärra kollektsiooni. Omanik valab leti taga pakist veini ümber sildita pudelisse ja müüb meile mitu pudelit kolmekordse hinnaga. Aga meil on Entoto mäe jalamilt hunnitu öine linnavaade ja me naerame selle üle. Saan üksikasjaliku ülevaate, millega tegeleb Eesti esimene maheseksitalu ja kuulen Hiina tüdrukust, kes sõitis jalgrattaga esimest korda üle Himaalaja. Taniil muigab ja käib trepi peal suitsetamas. Belvedere omanikud õde-venda suudlevad mind mõlemale põsele ja saadavad tervitusi mu perele, keda nad kunagi näinud ei ole. Hommikul löövad jalgratturid hacienda trepil kulpi, kui oma väikese Yarisega tööle sõidan. Tõmban õhtul sellesama sinise magamiskoti endale peale ja näen televiisorist allatulistatud Malaisia reisilennukit. Unustan jalgratturitest pilti teha; õues sajab ja sajab, ma loodan, et nad on leidnud ööbimise katuse all.
Toas on õhtul nii külm, et Uhhuduuri jalgratturid aitavad mul mõlemasse kaminasse tule teha. Kohe näha, et Kaitseliitlased - oskavad lõket laduda, ka eukalüptipuudest. Tõstan üleeile pestud riided tule ette kuivama, vihmaga kuivab pesu kuus päeva. Addise eliitrestoranis Belvederes leotatakse Priidule köögis lahti kohaliku õllepudeli silt, sest ta on lubanud täiendada ühe Eesti vanahärra kollektsiooni. Omanik valab leti taga pakist veini ümber sildita pudelisse ja müüb meile mitu pudelit kolmekordse hinnaga. Aga meil on Entoto mäe jalamilt hunnitu öine linnavaade ja me naerame selle üle. Saan üksikasjaliku ülevaate, millega tegeleb Eesti esimene maheseksitalu ja kuulen Hiina tüdrukust, kes sõitis jalgrattaga esimest korda üle Himaalaja. Taniil muigab ja käib trepi peal suitsetamas. Belvedere omanikud õde-venda suudlevad mind mõlemale põsele ja saadavad tervitusi mu perele, keda nad kunagi näinud ei ole. Hommikul löövad jalgratturid hacienda trepil kulpi, kui oma väikese Yarisega tööle sõidan. Tõmban õhtul sellesama sinise magamiskoti endale peale ja näen televiisorist allatulistatud Malaisia reisilennukit. Unustan jalgratturitest pilti teha; õues sajab ja sajab, ma loodan, et nad on leidnud ööbimise katuse all.