Olin eile unustanud kontorist Aafrika Liitu kohtuistungile sõitmiseks auto tellida, nii et jalutame hommikul Iirimaalt pärit noorkolleegi Julietiga poolteist kilometrit kõrgetel kontsadel üle tänavaaukude ja mööda kerjustest. Smuugeldame end Julieti õhutusel sisse oma töötajate väravast, valvur väga palju vastu ei hakkagi, kuigi oleks pidanud meid veel kaugemale külaliste väravasse suunama. Juliet teab rääkida, et Prantsusmaalt pärit sõjaväeatašee Jacque saab alati sellest lähemast väravast sisse, küllap tal on “selline hoiak”. “Küllap sellepärast, et ta on mees, siin maskuliinses ühiskonnas,” mõtlen valjult ja olen uhke, et olen Euroopast, kus parem on see, kes suudab võrdselt kohelda, mitte see, kes suudab end tutvuste abil sisse rääkida. Kohus laseb meil 2,5 tundi oodata. Saal on täis Addis Abeba ülikooli tudengeid, kes õpivad ära, et ajast mitte kinnipidamine on lubatud ja teevad oma tulevastel istungitel sama. Aga ootamine on seda väärt. Aafrika Inimõiguste Kohus teeb märgilise tähtsusega otsuse Isse Konate asjas Burkina Faso vastu väljendusvabaduse kohta. Isse Konate on Burkina Faso ajakirjanik, kes mõisteti 2012. a-l valitsuskriitiliste artiklite eest aastaks vangi, istus oma aasta ära, kaebas Burkina kohtusse, nõudis saamata jäänud töötasu ja hüvitist ning Burkina seaduse muutimist. Täna kohtus ta võidab. Ta on alguses kohmetu, aga kui saksa naine Maike hüüab “Be happy, you just won”, siis usun, et näen Isse mustadel põskedel pisarat. Tunni jookusul saab Isse Burkinas esileheuudiseks. Fotol on Isse paremal oma advokaadi Nani Janseniga keskel vahetult pärast otsuse väljakuulutamist intervjuud andmas.
