Söögilaual lõhnavad juba mitmendat päeva kõige ilusamad roosad ja valged sünnipäevaroosid. Miisu istub majesteetlikult vaasi kõrval ja vaatab aknast õue, kus kõrvalmaja kassid mu peenarde vahel räuskavad. Merle on lõunapoolt Soddost linna tsivilisatsiooni puhkama tulnud ja valmistab meile lillkapsast juustuga ja kotlette, sööme silmad kinni, nii hea on. Laupäevahommikul aias valgetel toolidel päevitamine on mu lemmikhetk Addises -- puudes sabistavad eksootilised linnud, päike kütab poole tunniga naha palavaks, armsam loeb uudiseid ja Mimosad soojendavad meelt kõrge müüri taga laiutava koleduse ja kisa vastu. Kuku raadio Välismääraja ütleb välja minu mõtte, et Lääne-Euroopal on postkolonialistlik pohmakas, mis takistab neil migratsioonga kaasnevaid probleeme kritiseerida -- lisan mõttes juurde, et selleks ongi Euroopa välispoliitikasse vaja rohkem endiste okupeeritud riikide diplomaate, kellel ei ole süütunnet eelnevate sajandite pärast. Aga tööpäev on veel kaugel, praegu päevitame jaanuaris ja sööme gluteenivabasid pannkooke Kanada vahtrasiirupiga.
