01 02 03 karin addis snapshots: kiriku kõrval 04 05 15 16 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 31 32 33

kiriku kõrval

34
Kõige hullem koht, kus elada, on kiriku kõrval. Meie tänavast allapoole, üle konarlike kivide, on kõrge kivimüüriga piiratud heinasel maa-alal kohalik väike ortodoksi kirik. Kiriku ees on pinkideread nagu lauluväljakul. Mõned seisavad müüri taga ja suudlevad müüri, mõned kükitavad valgesse marlisse mässituna värava ees kivi peal, sisse ei lähe. Teenistuse ajal laulab preester kiriku ees terrassil mikrofoni. Kiriku räästa alla igasse nurka on kinnitatud valjuhääldi, mis ei ole suunatud rahva poole, vaid välja, et ümberkaudsetes majades kuulda oleks. Need kõlarid on ekspattide nuhtlus, ükski välismaalane ei taha kiriku lähedal elada ja ükski majaomanik ei saa kiriku kõrval head rendihinda. Mõnel öösel algab jutlus kell kaks öösel. Küsin preestri käest Debre Libanose kloostris, miks teenistused öösiti on, ja saan vastuseks, et päeval tuleb ju tööd teha. “Kui töökas rahvas!” mõtlen, aga siis meenub, et kontori kõrval kirikus on teenistus tihti kell 10 hommikul  ja küsin autojuhi käest, et “millal see rahvas ometi tööd teeb, kui terve päev kirikus ollakse...”.  Meie tänava kiriku heinamaale kerkib suur uus katedral -- peame vaatama, et enne ära kolime kui ehitus valmis saab. Kui neid ridu kirjutan on õues suur õnnis vaikus. 
35 36 37 38