Eurovisiooni vaatamine
on Etioopias konksuga. Et internetist saade ei katkeks, tuleb loota, et elekter
ära ei lähe või internet ei kao. Monopol Ethiopian Telecom lüpsab “valget
lehma” mõnuga nagu üks nende müügimees mulle ise ütleb, kasseerib normaalse
kiirusega interneti eest 170 dollarit kuus ja võtab kaebuse vastu alates
15-päevasest katkestusest. Alternatiivi ei ole. Kohalikud käivad netis
internetipulgaga, millega saab lugeda vaid tekstifaile. Kui sul ei ole välja
käia 170 eurot kuus, on juurdepääs informatsioonile piiratud. Kohalik keskmine
palk on kuus 50 eurot. Teel töölt koju näeme juba nurga peal, et 7/11 toidupoel
generaator käib, mis tähendab et riik on oma rahval jälle elektri ära võtnud.
Eriti armastsab riik oma inimestel elektri ära võtta pärast tööd, kui on vaja
süüa teha, ja laupäevahommikuti. Meie kandis ei luba majaperemehed tubasid
üürivatel kohalikel ühe auguga elektripliiti kasutada ja käsivad süüa keeta
süte peal. 30 birri ehk 2 eurot kuus on liiga suur elektri lisakulu, isegi kui üürnik on valmis selle üürijale välja maksma. Meil
õnneks on garaažis generaator, mis nädalas 30 euro eest diislit põletab. Eurovisiooni ajal ETV
rakendus küll streigib, aga veab välja. Saate alguses ilmub ekraanile “Play
again” nupuke, katkestada ei julge, vaatame lõpuni nupukesega saadet ja oleme rahul sellegagi.
