Lincoln Square’i Barnes and Noble’i raamatupood suleb kahe nädala pärast uksed. Riiulid on pooltühjad, 50% allahindluse silte on rohkem kui raamatuid, millele see kehtib. Belgia kohvikus arutavad kaks prouat, et nad ju tellisid midagi veel, ei tea mis see võis olla. Kui tuleb, küll siis näeme, arvab kolmas. Jooksupoiss vabandab jooksu pealt ja viib meie laua kahvlid prouadele. Maksuvabastuskaardil Eesti nime nähes naerab kelner prantsuse keeles, et neil töötab ka eestlane Vita, kellel on vaba päev. Isa arvab, et Vitja. Palume tervitada.
Pähklipureja on New Yorgi Linna Balletiteatris ainuke lasteetendus. Alla 7-aastastega muidu teatrisse ei lubata. Müügiagent ohkab, et euroopa lastele teeks küll etendusi, aga ameerika lapsed on teistsugused. Vaheajal karjub paks kohanäitaja üle koridori, et toodagu talle mopp, üks ajas oma lutipudeli piima põrandale. Jõuan just mõelda, kui hea, et minu laps teatris ilusti istub, kui Richard arvab lumehelbekeste tantsu ajal, et teda kohe praegu enam ei huvita. Ostame õuest tsirkusepiletid.
