New Yorgi Eesti Kooli viimase 7. klassi lõpetab kaks tüdrukut, kes lõpukõne peavad konarlikus eesti keeles Eesti kaardi taustal. Ma ei tea, kas nad on Eestis käinud. Need paar minutit tunduvad tohutu keelelise pingutusena. Samas on see suur saavutus, et tiinekad New Yorgis räägivad keeles, mida alla miljoni inimese peab emakeeleks. Kui nad tahaksid, võiksid nad kunagi õppida Eesti ülikoolis. Paljude Eesti Kooli laste vanemad on ise läbi pisarate selles koolis käinud, sõpradeks jäänud ja toovad nüüd oma lapsi ülelaupäeviti 34. tänavale. Kui paljud neist kodus eesti keelt kõnelevad... All baaris tundide lõppu oodates räägivad väliseestlsed omavahel inglise keeles. Ainult eestikeelse pere lapsi on kokku kolm. Selles koolis on midagi, sinna sõidetakse ka sadade miilide kauguselt.
Paljud välismaalasega kodu loonud eestlased räägivad kodus lapsega inglise keeles. Sest teine vanem peab aru saama, sest lasteaed on ingliskeelne ja mis siis koduski üle jääb. Mitmed räägivad eesti keeles. Sest keeled on rikkus. Kohtasin 11-aastast poissi, kes 5. eluaastani rääkis vaid eesti keeles, aga täna aru ei saa. Mõtle korraks, kui sul endal ei oleks emakeelt... Ühel mu sõbral ei ole. Lõpuaktusel unustatakse Richardile diplom anda.
35
36
37
38
