Prime Minister Jigmi Y. Thinley of Bhutan, Source: UNmultimedia.org
Maailmas on käimas uue majandusparadigma kujundamine. Rahal põhinev heaolu arvestamise mudel paljude meelest enam ei toimi, vaja ei ole arvestada mitte riikide keskmist jõukust, vaid inimese tasandi heaolu. Himaalajate väikeriik Bhutan proopageerib õnneindeksi (Gross National Happiness, GNH) ülemaailmset kasutuselevõttu ja on saavutanud palju poolehoidu. GNH pooldajad väidavad, et riigi arengutaset tuleks mõõta materiaalse ja hingelise heaolu tasakaalu järgi. GNH koosneb üheksast näitajast: elustandard, tervis, haridus, kultuur, ökosüsteemid, ühiskonna elujõulisus, ajakasutus, hea valitsemistava ja psühholoogiline heaolu. Noobeli laureaadi Joseph Stiglitzi jt koostatud raport “Mismeasuring” soovitas nihet SKP mõõtmiselt jätkusuutlikkuse ja heaolu mõõtmise suunas juba 2009. a-l. Nobeli preemia laureaadi Jeffrey Sachsi juhtimisel äsja valminud esimese „Maailma õnneraporti“ kohaselt on maailma õnnelikemad riigid Taani, Norra, Soome ja Madalmaad ning õnnetuimad Togo, Benin, Kesk-Aafrika VR ja Sierra Leone. Viimased 20 a peamiselt majandusele tähelepanu pööranud Eesti on u 72. kohal Kuuba, Paraguai ja Alžeeria järel ja Portugali, Birma ja Moldova ees. 2010. a-l valmisid British Columbia Ülikooli professori Mathis Wackernageli eestvedamisel ka maailma ökoloogilise jalajälje „edetabelid“, milles mõõdetakse süsiniku, karjapidamise, metsanduse, kalanduse, põllumajanduse ja elukeskkonna mõju ökosüsteemile. Eesti ökoloogiline jalajälg on raporti kohaselt maailmas suuruselt kuues (eespool AÜE, Katar, Taani, Belgia, USA), samas bioloogiline kapatsiteet inimese kohta on üks maailma parimaid ehk 13. (eespool Gabon, Boliivia, Mongoolia, Kanada, Austraalia, Kongo, Soome, Paraguai, Uus-Meremaa, Uruguai, Rootsi, Brasiilia).